Proovi ise enne
Lahendus on peidus. Ava nii palju, kui parajasti vaja.
- 1. Vihje
- 2. 1. samm
- 3. Kogu lahendus
VihjeVii kõigepealt mõlemad võrrandid kujule, kus tundmatud on vasakul ja arv paremal. Teise võrrandi murdudest saad lahti, kui korrutad seda arvuga 6.
- 1
Samm 1: Vii esimene võrrand normaalkujule
Lahendame süsteemi liitmisvõttega. Selleks viime kõigepealt mõlemad võrrandid normaalkujule: tundmatud vasakul ja arv paremal.
Kirjutame esimese võrrandi.
3(x−1)=2(2y+0,5) Avame sulud: korrutame sulgude ees oleva arvu sulgude iga liikmega. Paremal 2⋅0,5=1.
3x−3=4y+1 Viime y-iga liikme vasakule ja arvu −3 paremale poole. Teisele poole viidud liikme märk muutub.
3x−4y=1+3 Liidame paremal poolel arvud.
3x−4y=4 - 2
Samm 2: Vabane teises võrrandis murdudest
Nimetajate 2 ja 3 vähim ühiskordne on 6. Korrutame võrrandi mõlemat poolt arvuga 6.
2x−3y=1⋅6 Korrutame iga liikme kuuega: 2x⋅6=3x, 3y⋅6=2y ja 1⋅6=6.
3x−2y=6 Korrutada tuleb iga liiget, ka paremal olevat arvu 1. Võrrandi mõlema poole korrutamine sama arvuga ei muuda lahendit. - 3
Samm 3: Lahuta võrrandid, et x kaoks
Mõlemas võrrandis on liige 3x. Kui lahutame ühest võrrandist teise, kaob x.
Kirjutame normaalkujul võrrandid süsteemina.
{3x−2y=63x−4y=4 Lahutame ülemisest võrrandist alumise: vasakust poolest vasaku ja paremast poolest parema. Lahutatav läheb sulgudesse.
(3x−2y)−(3x−4y)=6−4 Avame sulud. Miinus sulgude ees muudab sulgudes mõlema liikme märgi.
3x−2y−3x+4y=2 Koondame: 3x−3x=0 ja −2y+4y=2y. Et y jääks üksi, jagame võrrandi mõlemat poolt arvuga 2.
2y=2:2 Saame tundmatu y väärtuse.
Liitmisvõtte mõte on saada võrrand, kus on ainult üks tundmatu. Siin on x kordajad juba võrdsed, seega piisab võrrandite lahutamisest. Asendame y=1 võrrandisse 3x−2y=6.
3x−2⋅1=6 Viime arvu −2 paremale poole, kus selle märk muutub.
Liidame. Et x jääks üksi, jagame võrrandi mõlemat poolt arvuga 3.
3x=8:3 Kirjutame x liigmurru ja segaarvuna.
x=38=232 Lahend tuleb anda täpselt: 38 on lõpmatu kümnendmurd 2,666…, seega ümardatud arv (2,67) ei ole võrrandi lahend. - 5
Samm 5: Kontrolli esimest võrrandit
Lahendit kontrollitakse esialgsetes võrrandites. Asendame x=38 ja y=1 ning arvutame igas võrrandis eraldi vasaku poole (vp) ja parema poole (pp).
Arvutame esimese võrrandi vasaku poole.
vp=3(38−1)=3⋅35=5 Arvutame esimese võrrandi parema poole.
pp=2(2⋅1+0,5)=2⋅2,5=5 Vasak ja parem pool on võrdsed, seega esimene võrrand kehtib.
5=5 ehk vp=pp Kontroll tehakse esialgsete võrranditega, mitte teisendatud kujudega: nii tuleb välja ka teisendamisel tehtud viga. 38−1=38−33=35. - 6
Samm 6: Kontrolli teist võrrandit
Arvutame teise võrrandi vasaku poole. Murru jagamisel kahega korrutame nimetajat kahega.
vp=38:2−31=68−31=34−31=33=1 Teise võrrandi parem pool on 1.
pp=1 Vasak ja parem pool on võrdsed, seega ka teine võrrand kehtib ja lahend on õige.
1=1 ehk vp=pp
VASTUSVõrrandisüsteemi lahend on x=232 ja y=1. Kontroll näitas, et need arvud rahuldavad mõlemat esialgset võrrandit.