Allikas: Matemaatika lai riigieksam 2019, ülesanne 5
Valemikaart: ruutvõrrandi lahendivalem
ax2+bx+c=0
x1;2=2a−b±b2−4ac
Märgiskeem
Täitub sammus 5.
Sinu vastus
Proovi ise enne
Lahendus on peidus. Ava nii palju, kui parajasti vaja.
1. Vihje
2. 1. samm
3. Kogu lahendus
Vihje
Lahenda kumbki võrratus eraldi ja leia siis lahendite ühisosa. Teises võrratuses ei tohi nimetajaga korrutada, sest selle märk pole teada.
1Samm 1Peidetud
1
Samm 1: Teisenda esimene võrratus
Alustame esimesest võrratusest. Avame sulud ja viime kõik liikmed vasakule poole.
Korrutame sulud: iga liige esimesest sulust korrutatakse iga liikmega teisest sulust.
(3x−4)(x−2)=3x2−6x−4x+8=3x2−10x+8
Kirjutame võrratuse uuesti avatud sulgudega.
3x2−10x+8≤x+2
Viime x ja 2 vasakule poole ning koondame.
3x2−11x+6≤0
Ruutvõrratust on lihtne lahendada, kui paremal pool on null. Siis piisab ruutfunktsiooni nullkohtadest ja parabooli kujust.
2Samm 2Peidetud
2
Samm 2: Leia nullkohad
Lahendame vastava ruutvõrrandi 3x2−11x+6=0, kus a=3, b=−11 ja c=6.
Kirjutame ruutvõrrandi lahendivalemi.
x1;2=2a−b±b2−4ac
Asendame kordajad.
x1;2=611±121−72=611±49=611±7
Arvutame mõlemad lahendid.
x1=611−7=64=32,x2=611+7=618=3
3Samm 3Peidetud
3
Samm 3: Kirjuta esimese võrratuse lahend
Ruutliikme kordaja 3 on positiivne, seega parabool avaneb üles. Avaldis on null või negatiivne nullkohtade vahel, nullkohad kaasa arvatud.
Märk on ≤, seega nullkohad kuuluvad lahendisse.
32≤x≤3
L1323
Üles avaneva parabooli graafik on x-teljest allpool ainult nullkohtade vahel. Kuna võrratus lubab ka võrdust, kuuluvad nullkohad 32 ja 3 lahendisse.
4Samm 4Peidetud
4
Samm 4: Teisenda teine võrratus
Teises võrratuses on tundmatu nimetajas. Nimetaja x−2 võib olla positiivne või negatiivne, seega sellega korrutada ei tohi. Viime kõik liikmed vasakule ja ühisele nimetajale.
Viime x+2 vasakule poole.
x−23x−4−(x+2)<0
Laiendame x+2 nimetajaga x−2 ja kirjutame ühe murruna.
x−23x−4−(x+2)(x−2)<0
Korrutis (x+2)(x−2) on ruutude vahe x2−4.
x−23x−4−x2+4<0
Koondame lugejas sarnased liikmed.
x−2−x2+3x<0
Korrutame mõlemat poolt arvuga −1 (võrratuse märk pöördub) ja toome lugejas x sulgude ette.
x−2x(x−3)>0
Sulu ees on miinus, seega −(x2−4)=−x2+4. Pärast koondamist on lugeja −x2+3x=−x(x−3). Negatiivse arvuga korrutamisel pöördub võrratuse märk: < asemel tuleb >.
5Samm 5Peidetud
5
Samm 5: Koosta märgiskeem
Lugeja on null kohtadel x=0 ja x=3, nimetaja kohal x=2. Need punktid jaotavad arvtelje neljaks vahemikuks. Kõik punktid on lahtised: lugeja nullkohtades on murd null (aga vaja on >0) ja kohal x=2 murd ei ole määratud.
Kontrollime märki kõige parempoolsemas vahemikus, näiteks kohal x=4.
4−24⋅(4−3)=24=2>0
Kõik tegurid x, x−3 ja x−2 on esimeses astmes, seega iga punkti läbimisel muutub murru märk. Paremalt vasakule on märgid +,−,+,−.
6Samm 6Peidetud
6
Samm 6: Kirjuta teise võrratuse lahend
Valime vahemikud, kus murd on positiivne.
0<x<2vo˜ix>3
7Samm 7Peidetud
7
Samm 7: Kanna mõlemad lahendid samale arvteljele
Süsteemi lahend on see osa arvteljest, kus kehtivad mõlemad võrratused korraga.
Esimese võrratuse lahend.
32≤x≤3
Teise võrratuse lahend.
0<x<2vo˜ix>3
L1323L2023
8Samm 8Peidetud
8
Samm 8: Leia ühisosa
Mõlemad ribad katavad osa kahest kolmandikust kaheni. Arv 32 kuulub mõlemasse lahendisse, arv 2 ei kuulu teise.
32≤x<2
L1323L2023L32230
Arv 3 kuulub küll esimese võrratuse lahendisse, kuid mitte teise (kohal x=3 on murd null, mitte positiivne). Seepärast ei ole 3 süsteemi lahend. Vahemikus x>3 ei kehti esimene võrratus.
VASTUS
Võrratusesüsteemi lahend on 32≤x<2 ehk x∈[32;2).